Haava sümptomaatiline ravi
Säilitades niiske haavaravi keskkonna soodustatakse haava parenemisprotsessi1.
Tänu George Winterile, kes oli niiske haavaravi teerajaja 1960-tel aastatel, on tervishoiu spetsialistidel praegu palju parem arusaamine niiske haavaravi keskonna vajadusest ja tähtsusest.
Haavad, mis lastakse ära kuivada, paranevad aeglasemalt kui need, millistel on säilitatud niiske keskkond. Epiteelirakud vajavad niiskust, et liikuda haava servadelt keskele, et re-epiteliseerida või sulgeda haava. Kuiva haava korral need rakud liiguvad haava pinna all, et leia niisket ala. Niiske haavakeskonna korral need rakud võivad liikuda otse haava pinnal ja see soodustab kiiremat parenemist.
Niiske haava eelised on1:
- Kudede vedelikukaotuse ja rakkude hävinemise vältimise ennetamine
- Angiogeneesi kiirendamine
- Surnud kudede ja fibriini lagunemise kiirendamine
- Valu vähendamine
Kirjandus:
- Kerstein MD. Moist wound healing: the clinical perspective. Ostomy Wound Manage. 1995;41(7A Suppl):37S-44S.
- Jones VJ. The use of gauze: will it ever change? Int Wound J. 2006;3(2):79-86.
Eksudaadiga haavade ravi
Haava eksudaat pole lihtsalt inertne vedelik – selle komponentide ja põhjuste arusaamine aitab parandada üldist haavahooldust1.
Mis on eksudaat?*
Haava eksudaat on vedelik, mis lekib kapillaaridest keha kudedesse. Paranemise algstaadiumis suurendab põletik kapillaaride läbilaskvust, mis viib üleliigsele vedeliku kogusele haavas. Paranemise kulgedes see protsess peaks vähenema ja aeglustuma, kuid mitte paranevates haavades, mis on „kinni jäänud“ põletiku staadiumi, võib eksudaati esineda suuremates kogustes.
Paranemine võib olla mõjutatud, kui haavas on liiga palju või liiga vähe eksudaati.
*World Union of Wound Healing Societies (WUWHS). Principles of best practice: Wound exudate and the role of dressings. A consensus document. London: MEP Ltd, 2007.
Haavaravi niiskes keskkonnas
Epiteelirakud vajavad niiskust, et liikuda haava servadelt, et haava re-epiteliseerida ja haava sulgeda.
Kuiva haava korral need rakud liiguvad haava pinna all, et leia niisket ala.
Niiske haavakeskkonna korral rakud võivad liikuda otse haava pinnal ja see soodustab kiiremat parenemist.
Eksudaadiga toimetulek
Väga oluline on valida haavaside, mis tuleks toime eksudaadiga.
Haavasideme valimisel tuleb arvestada mitmeid omadusi, näiteks soovitud niiskuse tasakaalu säilitamine ja haavasideme võime abistada paranemist või vältida haava seisundi halvenemist.
Kuigi paljud haavasidemed imavad eksudaati või tulevad eksudaadiga toime läbi aurustumisprotsessi on mitmed haavasideme omadused, mida tuleks arvestada järgmised:
- Kinnihoidmisvõime: Geeli moodustavad haavasidemed säilitavad oma struktuuri kasutamise ajal ja võivad vähendada haava ümbretseva piirkonna matseratsiooni riski, sest nad ei lase vedelikul haavasidemes liikuda.
- Lukustusvõime: Mõnede haavasidemete omadus, mida on demonstreeritud katseklaasis, imada eksudaati ja lukustada seda koos kinni püütud bakteritega haavasideme sees.
Vastavalt Ülemaailmse Haavaravi Ühenduse Konsensusdokumendile, haava eksudaadi ja haavasideme rolli kohta, on vajalik kasutada terviklikku ja läbimõeldud lähenemist.
Haavapuhastus
Haava puhastamine on mitmete haavade ravimisel väga oluline osa1.
Haavapuhastus on surnud, kahjustatud või nakatunud kudede eemaldamine haavast, et soodustada haava paranemise protsessi1.
- Raskesti paranevate haavade patoloogia tõttu on pidev haava puhastamine tihti vajalik, et juurde tekkivat kärbunud kudet eemaldada ja vähendada bakterite kolonisatsiooni1.
- Saastunud traumaatilised haavad nõuavad puhastamist enne kui raviga saab alata.
- Sügavad põletushaavad lõigatakse sageli välja ja kaetakse doonornahaga.
Millal haavapuhastus pole vajalik/ nõutav haava ravimiseks?
On olukordi, millal haavapuhastus pole sobilik ja pidev haava jälgimine on vajalik2.
Haavapuhastus pole soovituslik arteriaalsete haavandite ja diabeetiliste jalahaavandite korral kui esineb kuiva nekroosi või gangreeni ning kui puudub infektsioon ning ilmneb ebapiisav verevarustus (juhul kui verevarustust saab parandada, siis võib piiratud haavapuhastust sooritada)3.
Haavapuhastamise meetodid
Kuigi on mitmeid haava puhastamise meetodeid, on siin välja toodud 3 tavaliselt kasutatavat meetodit:
- Kirurgiline: Kärbunud koe eemaldamine kompetentse spetsialisti abil tehakse terava või kirurgilise haavapuhastuse meetodiga. Spetsialist eemaldab kärbunud kudesid steriilsete instrumentidega nagu käärid, pintsetid ja skalpell5.
- Autolüütiline haavapuhastus: Kärbunud koe valikuline eemaldamine keha enda ensüümide poolt (kärbunud koe vedeldamine) 1. Niiskust hoidvad haavasidemed eemaldavad kärbunud kudesid ja säilitavad samas niiske haavaravi keskkonna, mis toetab granulatsioonikoe ja uute epiteelkudede kasvu4.
- Ensüümaatiline haavapuhastus: Kärbunud koe eemaldamine kasutades ensüüme sisaldavaid vahendeid, mis lõhustavad kudet läbi keemilise protsessi5.
Kirjandus
-
- Schultz GS et al (2003). Wound bed preparation: a systematic approach to wound management. Wound Repair Regen 11: 1–28.
- Leaper D. Sharp technique for wound debridement. World Wide Wounds. 2002. Available at: http://www.worldwidewounds.com/2002/. Accessed October 15, 2007.
- Ramundo J, Wells J. Wound debridement. In: Bryant RA. Acute & Chronic Wounds: Nursing Management. 2nd ed. St. Louis, Mo: Mosby, Inc; 2000:157-175.
- Barr JE. Wound cleansing. In: Milne CT, Corbett LQ, Dubuc DL. Wound, Ostomy, and Continence Nursing Secrets: Questions and Answers Reveal the Secrets to Successful WOC Care. Philadelphia, Pa: Hanley & Belfus, Inc; 2003:49-53.
- Clinical Practice Guideline Number 15: Treatment of Pressure Ulcers. Rockville, Md: US Dept of Health and Human Services, Agency for Health Care Policy and Research; 1994. AHCPR publication 95-06542.
Infektsiooniravi
„Kõik haavad sisaldavad mikroorganisme, kuid enamus haavu pole veel nakatatud“1.
Kõik haavad, kaasaarvatud operatsioonijärgsed haavad, on koloniseeritud hulga aeroobsete ja anaeroobsete bakteritega2. Siiski bakterite kohalolek haavas pole loomupäraselt kahjulik – infektsioon ilmub kui biokoormus ületab pisikukandja poolt kontrollitava taseme ületamist3.
Haava biokoormuseks nimetatakse bakterite esinemist haavas, kes võistlevad hapniku ja toiteainete piiratud varude eest, mis tekitavad koormuse haavaravi protsessis.
Biokoormus on enam kui ainult haavas olevate bakterite koguseline hinnang; mitmekesisus, nakatamisvõimelisus ja organismide vastastikune mõju on mikroorganismide negatiivse mõju põhilised tegurid.
Teatud bakterite nagu Pseudomonas aeruginosa poolt eraldatud toksiinid, võivad mõjutada haava parenemise progressi1.
Pikenenud haava paranemise protsessi tõttu on ka organismipoolne põletikuline reaktsioon pikenenud ja selle ala laienenud, kollageeni süntees on häiritud, epitelisatsiooni protsess on hilinenud4.
Seoses haava infektsiooni ilmnemisega tuleks korduvalt uuesti hinnata haava paranemise protsessi ja ka infektsiooni näitajaid, mis aitavad otsustada erinevate meetodite kasutamise haavaravi protsessis1.
Kirjandus
- Vowden P, Cooper RA. An integrated approach to managing wound infection. In: Moffatt CJ, RCooper, B Gilchrist, F Gottrup, D Leaper, R Pratt, and P Vowden, eds. European Wound Management Association (EWMA). Position Document. Management of wound infection. London: MEP Ltd; 2006:2-6.
- Bowler P (1998). The anaerobic and aerobic microbiology of wounds: a review. Wounds 10(6): 170–8.
- Bowler PG, 2003. Progression towards healing: Wound Infection and the Role of an Advanced Silver-Containing Hydrofiber® Dressing Ostomy Wound Management 49: (8) Suppl. 2-5.
- Bates-Jensen BM. Management of exudate and infection. In: Sussman C, Bates-Jensen BM, eds. Wound Care: A Collaborative Practice Manual for Physical Therapists and Nurses. Gaithersburg, Md: Aspen Publishers Inc; 1998:159-177.
Haavainfektsiooni ravi
„Mikroobset keskkonda peab kahtlustama kui teised võimalikud põhjused on kõrvaldatud“1.
Euroopa Haavaravi Seltsi seisukohad haavainfektsiooni ravis, vastavalt 2006. a. esitletud dokumendile „Haavainfektsiooni ravi“, on järgmised:
- „On vaja luua keskkond, mis soodustaks kiiret ravi;
- Tuleb vähendada antimikroobsete vahendite kasutamist, mis võivad ebasoodsalt mõjutada rakke;
- Antimikroobseid vahendeid tuleb kasutada vastutustundega, et vähendada resistentsuse teket;
- On vaja piirata süsteemsete vahendite kasutamist ja kasutada ainult siis, kui need on kindlalt näidustatud;
- Tuleb vältida sensibiliseerimist või allergilist reaktsiooni“.
Õige haavasideme valimine infektsiooniriski vähendamiseks on oluline.
„Otsustused peavad põhinema järgmistel haavasideme omadustel:
- Saab hakkama suurenenud eksudaadiga;
- On võimeline eemaldama kärbunud kudet;
- Vähendab ebameeldivat lõhna;
- Suudab kohanduda vastavalt haava asukohale ja kujule;
- Tagab haavapinna ettevalmistuse;
- Täidab patsientide ootusi;
- Saavutab ravieesmärke“1.
Kirjandus
MRSA
Metitsilliinile resistentne Staphylococcus aureus (MRSA) infektsioon on juhtiv haava infektsiooni põhjus Suurbritannias ja USA‘s1, 2.
MRSA infektsioon võib ulatuda „kolonisatsioonist, mida pole vaja ravida agressiivselt, süsteemse infektsioonini nagu bronhopneumoonia“ (eriri nõrgenenud immuunsusega isikutel)3. MRSA infektsioone on raske ravida sellepärast, et need on resistentsed paljude (kui mitte kõikide) antibiootikumide suhtes. Nagu ka teised haava infektsioonid, võib MRSA infektsioon pikendada haavaravi.
Paljud terved inimesed on nakatunud Staphylococcus aureus‘ega (umber 30%) ja vastavalt proportsioonile see Staphylococcus aureus on MRSA1.
Infektsioon tekib kui bakter siseneb kehasse kas haava kaudu või otse läbi vereringe. MRSA infektsioone võib tunduvalt vähendada kui järgida head kätehügeeni ja teisi infektsioonikontrolli ettevaatusabinõusid1.
Kirjandus
- Department of Health. A simple guide to MRSA. 2005; Accessed on January 29 2008: http://www.dh.gov.uk/en
- Klein E, Smith DL, Laxminarayan R. Hospitalizations and deaths caused by methicillin-resistant Staphylococcus aureus, United States, 1999-2005. Emerging Infect Dis. 2007;13(12):1840-1846.
- Collier M. Recognition and management of wound infections. 2004; Accessed on January 29 2008: http://www.worldwidewounds.com/